uued sõnad

Arulus – haridusmaastik
Erastu - erasektor
Häbieeter – häbipost meedias
Kajam – blogi
Muutejoon – trend
Peipar – poliitiline peibutuspart
Radiaring – ringhääling
Meitla – sotsiaalne võrgustik
Terees – muulane
Ütsik - indiviid
Aile - meditsiiniõde, õendus - suudub sootunnus (praegu meesterahvas on õde). Aile on tuletatud sõnadest: aidake, ai.
Andik – file - File on fail kujul juba laialt levinud. See häirib. Andik on sõnast andmestik loodud, võttes vahelt osa mest ära. «Õpilased, avame andiku puud99 kaustast lehtpuud.»
Digistama - digitaalselt allkirjastama
Eestilane – eestimaalane, eestlane – rahvus
Emastus - rasedus- ja sünnituspuhkus
Esir - esimees, esinaine
Hoidela - rahvuspark - rahvuspark on tihti kasutuses olev sõna. Looduskaitse all oleval alal pole meil midagi ühist rahvuse ega pargiga. Pakutud uus sõna on tuletatud kahest sõnast - hoidma ja ala.
Isem - subjekt
Isetöötaja – FIE - töötaja, kes on ise omale tööandja
Isikettevõte - füüsilisest isikust ettevõtja
Järelvastlik - reaktiivne
Jäätla - prügila - prügila on liiga ühetähenduslik, jäätmekäitluses pole ainult prügi, vaid jäätmed üldiselt.
Kavandus – planeering - sõna «planeering» on võõrlõpuga ja võõrakõlaline. «Kavandus» tuleneb eestikeelsest tüvest «kavandama», kuid erineb juba kasutusel olevatest sõnadest «kava» ja «kavand».
Koosabi – rehabilitatsioon - rehabilitatsioon,(-ikeskus jne), on väga pikk ja laiahaardeline sõna, rääkimata selle sõna tähendusest ja mõistest.
Koosajastama - sünkroniseerima
Koval - kohalik omavalitsus
Kraht - elusolendiga toimunud raske õnnetus
Krakk - tehnilise süsteemi äkiline kokkuvarisemine
Kuriilm - kuritegelik maailm, allilm
Kurimõte - kuriteo plaanimine
Kuriraha - kuritegelikul teel saadud raha
Lobinik - lobitöö tegija
Mälem - memoriaal, mälestusmärk
Omavalimised - kohalike omavalitsuste valimised
Perenimi - perekonnanimi
Poliitsus – poliitkorrektsus - poliitika + viisakus
Pruunlane - mustanahaline inimene ehk neeger
Rahard - rahakas kodanik
Reservsuitsetaja - inimene, kes on loobunud suitsetamisest või inimene, kes on suitsetamise maha jätnud, aga siiski teeb seda mõnikord seltskonna mõttes.
Silmakirjalik - poliitiliselt korrektne
Surve-elu - masu
Sürgel – inflatsioon - inflatsioon assotsieerub süngusega ja teatud viisi ka mürgliga, seepärast on algus sarnane.
Tugima - tugiteenust osutama
Vabakaasa - elukaaslane
Ühindumine - lõimumine, integreerumine
Ümberkärjendamine - restruktureerimine
Aeglema - tšillima, hängima - mõnusasti aega veetma
Aitähh – aitüma - Kui on enam ütelda kui tänan või aitäh
Ajaline – igavikuline - algset mõistet on raske välja öelda ja ta oleks nagu tõkestatud, mis läheb vastuollu sõna tähendusega, minu mõiste on voolav, tal pole tõket.
Alavik – ala-palavik - loogiline ja lihtne. Ja terve mu pere peab iseenesest mõistetavaks, et selline sõna on juba ammu olemas.
Ete – show - seotud sõnadega «etteaste», «etlema» ja «etendus».
Helija - helilooja
Helik - helikandja
Helind - heliteos
Helindaja - helitöö kuuldavaks tegija
Helistin - telefon
Huulitsema - musitama, suudlema - lihtsalt tahtsin pakkuda veel üht sünonüümi. See võiks olla kergelt irooniline või humoorika varjundiga sõna.
Ilmarändur – backpacker - praegu kasutusel olev sõna «seljakotirändur» on pikk, lohisev ja ei anna selget arusaama neile, kes ise pole mööda ilma seljakotiga ringi rännanud. Samas sõnas ilmarändur on nii sees asja olemus - mööda ilma rändamine
Ilulema – promeerima - promenaad pole eestikeelne sõna, ilus olema nii kodus tööl kui ka tänaval
Jahok - ennast ülejoonud inimene - purjus peaga kõigega nõustumine.
Jalgrattama - jalgrattaga sõitma - eesti keele põhimõte on kaunis kõla ja praktilisus kasutamisel, mistõttu «jalgrattaga sõitma» on kohmakas ja pealegi on «jalgrattama» kiiremini haaratav ja lihtsamini kasutatav
Joomik - inimene, kes joob palju mittealkohoolset jooki – nagu joodik, aga mittealkohoolsete jookide kohta.
Kodupaks - tüse teise sõnaga - selline mõnus, mitte sale kaunis naiste- või meeste rahvas.
Kombikostüüm – kombinesioon
Kraptik - väga eeskujulik ja andekas - sobiks hästi lapse iseloomustamisel. (Selle pakkus välja laps ise.)
Kuuling - bowling
Lipsik - kikilips
Lumelema - lund sadama
Muhvel - muffin
Mumme - minu emme
Muskeldus - fitness
Nure - kurvameelne, tujutu
Olesk - lounge
Panik - kindalaegas
Pikaron - spagett ehk pikk makaron
Porgandik - beebiporgand
Pulktuhlid - friikartulid
Põlevik - luuleaeg
Rõõmeldi - rõõmsameelselt, meeleldi
Treping – eskalaator - eestikeelne ja seostub trepiga, mida eskalaator ju ongi liikuva trepina
Tudsik - magav/tuduv inimene
Tuulu - tolmuimeja
Tuulula - föön
Õk (õige kõik) – ok, okei (ing. keeles)